see oli krooniajal poiss käis teises klassis ja ütles , et nad lähevad klassiga lõpetamisel Rootsi pipimaale! Tema on oma klassist ainus , kes ei lähe. Laenasin selle 7000kr kokku no , kui ikka ainus kuidas ta ei lähe teised hakkavad norima! Kuna nii väike pidin ise ka veel kaasa minema ja selgus , et oma klassist ainus! Suslik selline!
Kaheksanda klassi lõpuekskursioon viis mind Saaremaale, Muhumaale. Polnud seal varem käinud, kuyna keelutsoon. Väga ilus mälestus.
Lastemuusikakooli lõpusõit oli laevaga Vanemuine mööda Emajõge Peipsile. Külastasin Värskat, liivaluiteid.
Vanasti tegi klass ühiselt tööd -- käidi karteukleid võtmas, kibe korjamas, mingi remonditava hooned prahti korjamas, surnuaias korda loomas. Sadud raha eest renditi buss jne.
põhikooli ajal tutvutakse koos klassiga Eestimaa kaunite paikadega. Keskkooli ajal Riia, Helsingi, Stokholm ja edasi reisib igaüks koos vanematega, üksi või sõpradega kuhu iganes ja kuhu rahakott võimaldab.
No jäävad ära need klassireisid, keegi ei saa sundida, kui mul raha pole kalliks ürituseks. Minu kooliajal polnud selliseid sundi, et pead koolireise tegema. Nüüd tuleb Eestimaal ringi liikuda, see maksab ainult bussi- või jalavaeva.
Ühel päeval Õhtuleht ahastab, et Eestis on kallis puhata ja välismaal suvepuhkus on odavam kui kusagil mujal Eestis. Nüüd see sama leht vingub täiest kõrist - oi, oi kui kallis on klassiekskursioon piiri taha. Siit saab järeldada ühte - selle lehe eesmärk on ainult üks, saaks aga ainult vinguda! Homme ilmub kindlasti artikkel, et mis ekskursioonist saab siin rääkida, praegu koolivaheaeg, suur hulk lapsi surevad ju nälga. Suvel koolis süüa ei saa, kuidas te aru ei saa!
Ühesõnaga, kui teed vähe ekskursioone, oled laisk ja mõttetu klassijuhataja, ju teed palju, oled reisifirmade käepikendus, kes teistega ei oska arvestada, saaks ainult tasuta reisida. Kui teed kalleid teise, oled mõtlematu mühakas, kes paneb vanemad sundseisu. Kui teed odava reisi, siis on see mingi mõttetu, kus pole midagi tehagi. Pluss sul peavad olema silmad ja kõrvad seljataga, et tagada igaühe turvalisus nii päeval kui ööl nii hotellis, suurlinnas, suure laeva kajutites kui veesilma lähedal paiknevas kämpingus. Ammu oleks klassijuhatajatelt see tobe kohustus ja ootus ära võtta.
Vanasti viis õpetaja lapsed kooliaasta lõpus kanuumatkale ja lõkkel süüa tegema ja telki magama - ise ütles, et tahab lastele ekstreemi pakkuda. Lastel silmad särasid, kõik olid õnnelikud.
Nüüd alla Pariisi või teiste maailmalinnade ei mängi välja, lapsed ise vanemate õhutusel nõuavad
5. klassi lõpp - 5 päeva peedipõllul ja buss kaheks päevaks Lõuna-Eestisse.
6. klassi lõpp - 5 päeva peedipõllul ja buss kaheks päevaks Lääne-Eestisse.
7. klassi lõpp - 5 päeva peedipõllul ja buss kaheks päevaks Kirde-Eestisse..
8. klassi lõpp - oma jõududega kaks päeva Pühajärve ääres.
Kuna muuseumid-särgid-värgid-telkimine olid tasuta, oli nelja aasta ametlik kulu bussipiletid Otepääle.
Ei saanud kaks aastat kasumit, nüüd kooritakse seitse nahka. Mind huvitab pigem see,et kui minnakse reisile, siis kes tagab laste turvalisuse? Tegemist siiski alaealistega ja paljudel löövad kohe silmad kilama kui saavad valvsate pilkude alt ära.
Jaa-jaa, kui mina kunagi 15.a tagasi ei hankinud teise klassi lapse silmade ja tervise pärast meelega arvutit koju ega nutitelefoni pihku, siis olla klassijuhataja küsinud: kellel pole arvutit? Ja minu laps oli ainuke...Tuli teine siis koju ja see kurb hääl on mul eluaeg kõrvus: me oleme kõige vaesemad inimesed maailmas...Tuli siis "vaesusest" lahti öelda, elu ju selline, et olla ikka "nagu kõik teised", karjaloomake. Sama siin: kui ikka ei lähe "Egiptimaale", siis vaene sa oled, tõmba ennast või lõhki, et seda "kurba häält" kõrvu helisema ei jääks...(?)
Tänapäeval on arvuti koduste tööde tegemisel ja kooliski täiesti vajalik tööriist. Lapsest, kes telefonis koduülesandeid teeb, referaate kirjutab või vajalikku infot otsib on tõsiselt kahju. Silmade tervise pärast muretsedes tuleb kokku leppida konkreetne arvuti kasutamise aeg.
Paljud reisifirmad on nõus ekskursiooniraha koguma osade kaupa. Näiteks okt-novembris kanti firmale üle 50.- eurot, veebruarist maini 100.- eurot. Õpetaja EI TOHI ekskursiooniraha koguda! Ekskursiooni marsruudi leppisime kokku juba eelmisel kevadel, et lapsevanemad saaks tasapisi hakata ekskursiooni fondi koguma.Ja õpilased käisid suviti tööl või hoidsid taskurahast natuke alles. Mingeid probleeme ei tekkinud, sest vanemad olid ekskursiooni korraldamisesse kaasatud.Ükski välisreis ei jäänud ära ega tekitanud probleeme.Ja olime ikka näit Austrias 7 päeva, Hollandis samuti nädala.
KOMMENTAARID (27)