Umbkeelsetele ja varem karistatutele ei anta: relvaloa saamine võib muutuda senisest raskemaks (24)

Õiguskomisjoni esimees Marek Jürgenson lausus, et eelnõuga on kavas teha kaks põhimõttelist muudatust: muuta relvaeksamid üksnes eestikeelseks ja võtta relvaloa väljastamisel senisest enam arvesse relvaloa taotleja süütegusid.

„Komisjoni hinnangul on tulenevalt Venemaa sõjast Ukrainas ja muutunud geopoliitilisest olukorrast vaja täpsustada ka relvaseadust. Väga oluline on teha kõik selleks, et tulirelvad ei satuks selliste inimeste kätte, kes on sooritanud väga raske kuriteo või ei oska relvadega ohutult ümber käia. Soovime seega täiendada relvaloa väljastamisest keeldumise aluseid nii, et näiteks mõrva sooritanud inimene ei saaks mitte kunagi relvaluba,“ sõnas esimees. Kehtiva õiguse järgi pole teatud kuritegude toimepanijatel võimalik relvaomanikuks saada kuni karistusandmete karistusregistrist kustumiseni.

Komisjon liige Anti Poolamets ütles, et komisjon soovib muuta seadust nii, et relvaluba saaks taotleda vaid need välismaalased, kes valdavad eesti keelt heal tasemel. „Selleks soovime muuta relvaeksami täies mahus eestikeelseks,“ sõnas Poolamets. „See tähendab, et relvaeksami teooria osa ei saa edaspidi enam sooritada tõlgi abil.“

Kehtivas seaduses on hulk sätteid, mis võimaldavad kontrollida relvaomanike karistatust ja eluviise, seal hulgas käitumist sotsiaalmeedias või agressiooni toetamist. Eestis on umbes 1300 relvaomanikku, kes on Venemaa või Valgevene kodakondsed või halli passi omanikud. Komisjonile kinnitati, et neid kõiki on pärast 24. veebruari kontrollitud. Samuti kontrolliti relvaomanikke pärast Lihula tulistaja juhtumit. Euroopa Liidu liikmesriikides pole kodakondsuse põhjal relvaloa piiramise teed mindud, vaid lähtutud on isiku kõlblusest.

Komisjon otsustas relvaseaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu esitada riigikogu juhatusele teisipäeval ning saata asjaomastele asutustele ja huvirühmadele arvamuse avaldamiseks.

Istungil osalesid siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna õigusnõunik Marju Aibast ja nõunik Sven Põierpaas. Eelnõu algatamist arutati komisjonis ka möödunud nädalal, mil istungil osalesid siseminister Kristian Jaani ja huvirühmade esindajad.

Möödunud nädalal otsustas komisjon esimesele lugemisele saata ka Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu ja Isamaa fraktsiooni algatatud relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu.