Foto: Envato Elements
Sisuturundus
29. aprill 2022, 16:50

Evari Ehitus selgitab, kuidas majakatuse veeäravoolusüsteemi eest õigesti hoolt kanda

Majaomanikel on kevadel, sügisel, talvel katusega probleeme paljuski seetõttu, et katust pole järjepidevalt üle vaadatud, seda on kaootiliselt puhastatud ja tagasihoidlikult hooldatud. Juba katust projekteerides oleks mõistlik lahendada olulised ehituslikud sõlmed selliselt, et katust oleks lihtne hooldada ja korras hoida.

OÜ Evari Ehitus on just sellel talvel saanud eriti palju telefonikõnesid, mis kajastasid katustelt vee äravoolu probleeme ja milles paluti abi. Kohale minnes selgus, et kõigi probleem oli suures pildis sama — viimase aja projekteerimise trend on hakanud jõuliselt endast märku andma.

Viimastel aastatel projekteeritakse palju hooneid selliselt, et katusele kogunev vesi (vihmavesi, lume/jää sulamisel tekkiv vesi) juhitakse katuselt ära läbi katuse parapeti (seina osa, mis ulatab katuse rõhtsast pinnast kõrgemale) viiva veesüliti abil.

Selliselt lahendatud vee äravool katuselt nõuab kõrgendatud tähelepanu nii katuse ehitades kui ka pidevat ja kõrgendatud hoolt igapäevases elus.

Suvel peab hoolikalt jälgima, et vihmavee äravool ei ummistuks mehaaniliste setetega, milleks sagedamini on puude lehed, puude okkad ning muud katusele kogunenud tarbetu praht.

Vee äravooluava peab kaitsma prahisõelaga

Vihmaveetoru ülemisse otsa ehk veesüliti väljavooluava alla peab paigaldama vihmaveetorust piisavalt laiema/suurema vihmaveelehtri, et katuselt läbi parapeti mööda veesülitit tulev vesi jõuaks lihtsalt vihmaveetorusse, ei läheks vihmaveetorust mööda ega märgaks/rikuks hoone/rajatise seina.

Peab arvestama, et katuselt tulev vee maht/kogus on erinev, seetõttu on voolava vee trajektoor muutuv, mitte ühesugune. Vee äravoolu ehitamisel ei tohi katuselt läbi parapeti tulevat veesülitit ühendada jäigalt ühes tükis ehk ilma vaheta vett ära viiva vihmaveetoruga. Veesüliti ja vihmaveetoru vahele peab jääma piisav vahe, et ummistuste korral saaks veesülitit ja vihmaveetoru puhastada.

Katuse veeäravoolulehter

Foto: OÜ Evari Ehitus

Niisugune lahendus väldib vihmaveetorude ummistuse korral katusele vee kogunemist — vesi saab hädaolukorras ikkagi ära voolata, kuigi tekib seinte märgumise oht.

Selline olukord on ikkagi parem, kui katusel olev vesi hakkaks tõusma, mingil hetkel tulvaks üle katusekatte ülemise ääre ja uputaks kogu maja. Jälgides veesüliti toimimist ehk jälgides, kas selle ees ega sees on takistusi, saame sel moel vältida halvimat ehk tulvavee tõttu märgunud majakonstruktsioone.

Vee äravoolusüsteemis peab kasutama elektrilist küttekaablit

Keerulisem olukord on aga talvel, sügistalvel ja kevadtalvel ehk ajal, kui väljas on nullilähedane temperatuur ehk päeval sulatab ja öösel külmetab. Sellises olukorras on katuselt vett ära viivates kohtades kerge tekkima jää ehk veesülitid ja vihmaveetorud jäätuvad ja sageli ka ummistab jää kogu veeäravoolusüsteemi ehk nii veesüliti kui ka vihmaveetoru.

See on väga ohtlik, sest katusele võib tekkida väga palju vett, jääd ja lumesegu, mis võib kogu maja kahjustada. Jää mõjub halvasti ka kogu vee äravoolusüsteemile. Jää sulamisel paisub ja mingil hetkel võib vee äravoolusüsteem lihtsalt lõhki minna.

Selliselt ehitatud katuselt veeäravoolu lahenduse korral on väga oluline, et vee äravoolusüsteem oleks pidevalt lahti/korras. Kindlasti peab vee äravoolusüsteem olema elekterküttega ja küttesüsteemi/küttekaablite võimsus peab olema piisav, et tagada vee äravoolusüsteemis jäätumiskatse.

Tavaliselt on elekterküttelahendused isereguleerivad ehk lülituvad ise vajadusel sisse-välja.

Väga tihti lülitavad tellijad kokkuhoiu eesmärgil elekterkütte suveks välja ja unustavad sügisel sisse lülitamata. Probleem avastatakse aga liiga hilja, kui veeäravoolud on juba jäätunud.

Juhtub ka, et elekterküttelahendus on lihtsalt rikkis või sootuks läbi põlenud, küttesüsteem ei toimi.

Vahel ehitatakse veeäravoolu küttesüsteem küll valmis, aga unustatakse elektrivõrguga ühendamast.

On juhtunud, et tellija isegi ei tea, et elekterküttesüsteem olemas on, rääkimata konkreetsest ühenduskohast, lülitusvõimalustest, elektrikaitsmest, veeäravoolu süsteemi elekterküttesüsteemi kontrollimise võimalustest.

Vahel unustatakse veeäravoolu süsteemile elekterküttesüsteem hoopis panemata.

Kokkuvõtteks

Läbi katuse parapeti veeäravoolu ehitamine nõuab väga täpset projektlahendust, väga korralikku ja professionaalset teostust, hoolsat tellijat, kes suudab ja kellel jätkub aega järjepidevalt vee äravoolusüsteemi kontrollida, hooldada ja vajadusel remontida.

Kui soovitakse katuselt vett ikkagi läbi parapeti ära juhtida, siis natuke parem ja kindlam lahendus on äravooluküna, mille jäätumisel on katuse üleujutamise risk väiksem.

Ka välimise veeäravooluga katustel, kus katuselt tulev vesi juhitaks ära üle katuse ääre vihmaveerenni ja sealt vihmaveetorudesse, on mõistlik kasutada vihmaveerennides ja vihmaveetorudes isereguleeruvaid elekterküttelahendusi.

Küttelahenduse probleemide korral on sellise veeäravoolu lahenduse kasutamisel risk oluliselt väiksem, kui läbi katuse parapeti lahenduse korral. Eelkirjeldatutest parem lahendus, katuselt veeäravool lahendada, on katuse sisemise veeäravoolu süsteemi kasutamine.

Katuselt ära viiva vee veelehter on elektrilise isereguleeriva küttega ja veeäravoolu toru läheb läbi köetava ruumi otse kanalisatsiooni äravoolu võrku.

Katuse sisemise äravoolusüsteemi kasutamisel on veeäravoolutoru külmumine minimaalne

Sisemise veeäravoolusüsteemi ehitamisel peab jälgima, et äravoolulehtrid ja äravoolutorud oleksid piisava läbimõõduga (pigem suurem kui väiksem), veeäravoolukohti oleks piisavalt, äravoolulehtrid oleksid pealt kaetud prahisõeladega.

Sisemise veeäravooluga katuste projekteerimisel peaks pöörama enam tähelepanu avarii/kontrollotstarbel paigaldatavatele veesülititele, mis paigaldatakse katuse pinnast kõrgemale, kuid katuse kattematerjali vertikaalpinna ülemisest äärest vähemalt 100 mm allapoole.

Sellised veesülitid hakkavad tööle probleemide tekkimise korral, kui katuse vee äravoolusüsteem on mingil põhjusel ummistunud ja vesi on hakanud katusel tulvama.

Kui katuse omanik ei ole varem probleemi tuvastanud, siis avarii/kontrollveesüliti annab probleemi tekkimisest igal juhul teada.

Katusefirma OÜ Evari Ehitus on spetsialiseerunud lamekatuste ehitamisele. Soovitame katuste projekteerimisel kasutada töökindlamaid ja vähem igapäevast hoolt nõudvamaid lahendusi.

Rahaliselt soodsaim lahendus ehitamise ajal ei pruugi pikemas perspektiivis jääda parimaks ja soodsamaks lahenduseks.